Kirjuta kommentaar

• Kommentaarid

• 

  Ats Äärmiselt kaunis!

  11.10.2020

• 

  vello Su siniste silmade sära, peegeldus mu silmis... Kui vaid see tunne ei kaoks ära, ma olen ju valmis.. valmis sind tundma. Omada maailmaruumi, nagu pisike liblikas su terves pihus, kas tajud ? See lõhn on kogu maailmaõhus. Jah, see oled sina ja mina... korraga nagu uus ja vana, Nagu üks paks romaan, mida sa ahmid lugeda. Kui palju kordi on tunne, et arm on kaotanud mõte , kui mõtetu võib tunduda üks vanne, tuua su ette kõik tähed nagu mingi salakate, mida ta varjab ? Kuid äkitselt elustub romantika nagu vana keraamika, mis leiab jälle oma elumõte su tühjal riiulil või kaminasimsil . Ja sa usud jälle. Maailm võtab su omale sülle ja lennutab mööda maailmaimesid ja vikerkaart. Nagu öeldakse, et nisu on kullakarva, ütlen mina vaid vahel, väga harva nii nagu näen mina, su silmad-need säravad nagu hommikune taevasina. Ja mina ei ole romantik, olen uskuja ja püüdlik maailmaparandaja. Selles väikeses kuplis. Nelja seina vahel. Olen sulanduja. Sinuga sulandun ma veelgi enam ja maailm tundub tõepoolest kenam. Olgu see romaan või puhas suguakt, sinus leian ma enda ja oma loomingu, ja see on minu silmis juba päris arvestatav FAKT. Mu arm.

  11.02.2020